Veel ehitusgarantii olemusest praegu ja pärast esimest juulit 2015
Ehitusseadustiku rakendudes 1. juulist 2015 ei nähta enam seadusega ette ehitise töövõtu garantiid kujul nagu me seda varasemalt mõistsime. Ehitusseadustiku koostajad leidsid, et majanduslikult efektiivsem on edaspidi jätta garantii küsimused turu reguleerida ja otsustasid seadusega kaitsta ainult eraisikust tarbijat.
Juba üle 10 aasta kehtinud ehitusseaduse § 4 paneb kohustuse parandada kahe aasta jooksul peale tööde vastuvõtmist kõik lepingutingimustele mittevastavad tööd. Varasemalt kehtis see kõikide turuosaliste vahel, tegemata vahet kas tarbijaks on juriidiline isik, eraisik, riik või keegi neljas.
Eraisikust tarbija kaitseks muudeti koos ehitusseadustikuga võlaõigusseadust. Uus säte võlaõigusseaduses annab eelise tarbijale ehitusettevõtja ees. Tarbija eelis seisneb selles, et ostes või lastes ehitada maja või korteri, saab tarbija ehitajalt nõuda 2 aasta jooksul maja või korteri vastuvõtmisest kõikide puuduste kõrvaldamist ja puuduste olemasolu eeldatakse alati!
Kuid eratarbijale seadusega antud garantii ei ole absoluutne ja vastuvaidlematu. Nimelt annab uus seadus ehitusettevõtjale õiguse keelduda garantiitööde tegemisest, kui ta tõendab et puudus, millele tarbija viitab on tekkinud korteri või maja mittesihipärasest kasutamisest või korrashoiust või muul viisil, ning mitte ehitaja ebakvaliteetsest tööst. See toob praktikas kindlasti kaasa ekspertiiside arvu suurenemise.
Selline ajaline määratlus aga ei kehti professionaalsete turuosaliste vahel. Nemad peavad alati garantiitingimustes lepingus kokku leppima, ning kui kokkulepe nende vahel puudub ei ole ka ehitustöödel pärast tööde vastuvõtmist mingit garantiid.
Kuidas säärane praktika toimima hakkab ning mis tingimusi hakkavad tellijad nõudma lepingutes, näitab tulevik, kuid arvestades praegust olukorda ehitusturul ei hakka garantiid olema kindlasti lühemad kui 2 aastat.
Alusartikkel: http://www.ehitusuudised.ee/arvamused/2015/04/06/ehitusgarantii-saamiseks-tuleb-nuud-solmida-leping